Hilisõhtune vestlus Eesti näitleja Tõnis Niinemetsaga - meheks, pojaks ja isaks olemisest
Kutsusime Tõnise ühel hilisemal oktoobrikuu pärastlõunal endale külla, et üles pildistada tema "The Kid" t-särgikollektsiooni, mis sai loodud mõni aeg tagasi tema komöödialavastuse tarvis.
Kui pildid said tehtud ja naer meie stuudios oli vaibunud, istusime Tõnisega maha, et rääkida meheks, pojaks ja isaks olemisest.
Me elame ajas, kus hästi palju räägitakse soorollidest, isegi soo puudumisest, selle neturaalsusest. Kuidas sina näed enda kui mehe rolli tänapäeva, 21.sajandi ühiskonnas.
Ma inimesena olen vist teatud teemades küllaltki liberaalne ja teatud teemades jällegi pigem konservatiivne. Mulle tundub, et selles mehe rolli osas kaldun ma heas mõttes konservatiivsusele. Mind on õpetatud olema mehena lugupidav, eriti naiste suhtes. Mina leian, et on täiesti normaalne, et mees avab ukse ja teeb midagi säärast, mis justkui on kogueg mehele omane olnud. Rääkides soo neturaalsusest - mina ise selle küsimusega ei maadle. Sellega ilmselt hakkavad tegelema rohkem minu lapsed ja lapselapsed.
Kuidas sa sõna 'maskuliinsus' defineerid?
Seda on keeruline defineerida, sest see justkui peaks väljenduma füüsilistes parameetrites. Kohtati see sõna maskuliine on pigem irooniline, nagu sõna matcho, mis mõjub nagu keegi, kes kangesti proovib “mees” välja näha. Viisakus, turvatunde pakkumine, mis justkui on jah ajalooline või ühsikondlik surve meheks olemisele, minu jaoks siiski tähendavad maskuliinsust või meheks olemist. Mulle meeldib ka see, et mees olemisega käib kaasas mingisugune jäärapäisus ja see, et meile on lubatud mingites asjades olla klišeelikud. Kindel on see, et ennast ma ei pane ega taha panna võrduma sõnaga maskuliinne. Pigem käib minuga kaasas sõna traditsiooniline (endiselt heas mõttes).
Kas mehed nutavad?
Mehed ikka nutavad, võib-olla lihtsalt sisemiselt rohkem kui väliselt. Minul on alati olnud häda selle pisara kätte saamisega. Oma elukutsest tingituna on mulle kõige raskem see, mis peaks tegelikult olema näitlejale hästi omane - naerda ja nutta täpselt siis, kui vaja. Ma vist võtan elu natukene liiga lihtsalt aga mulle meeldib see. Ma ei kipu muretsema ega negatiivsete asjadega üleliiga tegelema.
Millal sa ise viimati nutsid?
Viimati nutsin paratamatult lähedast inimest kaotades. On ka filmikunstis mõningaid teoseid, mis kurku klimbi toovad. Näiteks Denzel Washingtoni film „Man on Fire“. Ilmselt hakkas see film minus tugevamaid tended tekitama siis kui mu tütar sündis.
Oktoober on vaimse tervise kuu. Kuidas sina oma hinge ja vaimu eest hoolt kannad?
Ma proovin asju mitte üle mõelda, mitte muretseda. Ma ei näe põhjust, miks peaks kogu aeg mures olema. Iseasi muidugi, kui see mure on põhjendatud. Ma kannan iga päev oma hinge eest hoolt jalutades ja ülearuseid konflikte vältides. Küll aga laastan ma oma vaimu läbi poliitika, sellega tõmban ennast paratamatult käima.
Ja kuidas sa ennast füüsiliselt vormis hoiad?
Mulle meeldib väga igasugune füüsiline liigutamine ja sport. Suure heameelega teen näiteks maakodus füüsilist, hästi lihtsat tööd. Puude saagimine, lõhkumine ja riita ladumine on kõik ääretult rahustavad tegevused. Ja riiete triikimine - väga mõnus tegevus! Riided võin ma tunde triikida.
Riietest rääkides - kas riietud praktilisuse, mugavuse või eneseväljendamise eesmärgil?
See on aastatega muutunud aina rohkem praktilisuse ja mugavuse poole. Olen aru saanud, et mida aastad edasi, seda vähem viitsin värvidega jännata. Üha rohkem leian oma riidekapist halle, musti ja tumesiniseid riideid. [Mõtleb]Eks seal leidub ka erandeid - näiteks minu lemmik jalgpalliklubi (AFC Ajax) pusa, mis on punane. Mugavuse ja praktilisuse kõrvalt mõtlen aina sellele, et see, mida ma ostan, oleks kvaliteetne. Ja eks ma ikka proovin ka emotsiooni ajendil tehtud oste minimaliseerida.
Teeme nüüd moeteemalise välkküsimuste vooru:
· Lemmik riideese sinu kapis?
· Püksid
· Peenim peoriie?
· Ülikond
· Kas sa magad pidsaamas või alasti?
· Ei kumbagi. Kindlasti mitte alasti!
· E-pood või füüsiline pood?
· Füüsiline pood
· Lemmik Eesti disainer?
· Reet Aus!!
· Lemmik välismaa disainer?
· [Pikk vaikus] Ma ei teagi. Ma üritan võimalikult palju kohalike disainerite asju soetada.
· Dress või teksa?
· Teksa
· Mütsiga või ilma?
· Mütsiga
· Kõige seksikam vormiriietus?
· Stuuardess
· Mida sa lapsena kandma pidid, aga üldse ei tahtnud?
· Sukapükse
· Kõige pare mini riietuv eest mees (peale sinu)?
· Hendrik Kalmet
Isadepäev on tulekul. Kui sa enda isa peale mõtled, mis on need kolm asja, mis sulle temaga esimesena seostuvad.
· Naer - isaga koos on väga lõbus ja meil on ühine huumorimeel. Me kumbki ei võta asju liiga tõsiselt ja me oleme kõige suhtes kohutavalt iroonilised (see ajab ema närvi ja meid naerma).
· Mets - isal on oma mets, minul on oma mets ja kuna minu vanemad elavad maal, puuküttega majas, siis on pidevalt vaja teha küttepuid. Minu jaoks on täiesti normaalne, et me mõlemad ärkame vabal päeval kell seitse, läheme meta, teeme seal hooldustööd, kõnnime ringi ja toome puud ka koju.
· Spordihuvi - isa on see, kes mind spordiga kokku on viinud ja ma olen talle selle eest ääretult tänulik.
Ja milliste sõnadega sa tahaksid, et sinu lapsed sind 20 aasta pärast kirjeldavad?
Mul oleks ääretult hea meel kui nemad oskasid need sama kolm asja välja tuua, mis mina just oma isa kohta tõin. [Mõtleb] Lahe oleks kui sport ja naer vähemalt oleksid selles tuleviku kirjelduses. Mul on tunne, et minu põlvkond ja veel nooremad muutuvad looduse, keskkonna ja meie planeedi osas aina teadlikumaks. Küsimus on selles, kas meie lapsevanematena suudame neile võimalikult hästi selle teadlikkuse, vastutustundliku tarbimise ja looduse hoidmise tee kätte juhatada. Ma loodan, et mul see õnnestub.