Tekstiil ringlusesse!

Euroopa Liidu eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus. See õnnestub vaid siis, kui kõik tööstusharud oma osa panustavad, mis kehtib nii tekstiilitööstuse kui ka kõigi teiste tööstusharude puhul. Tekstiilitööstus on suuruselt teine tööstuslik saastaja - üle poole kõigist kasvuhoonegaaside pärineb heitkogustest tekstiilmaterjalide tootmisest ja kasutamisest, sealhulgas nende kaevandamisest, transpordist, töötlemisest, jäätmekäitlusest ja muudest sellega seotud tegevustest.

Me ei saa jätkuvalt sulgeda silmi selle osas, et moe- ja tekstiilitööstus teeb planeedile tohutult haiget. Me tarbime 400% rohkem tekstiili kui 20 aastat tagasi ja see tuleb kekkonna arvelt - me reostame ookeanid mikroplastiga, tekstiili tootmine ja põletamine suurendab süsinikdioksiidi heitkoguseid ning rõivaste tootmine ja pesemine kulutab tohutult vett ja energiat. 

Tegelikkuses on asi selge – kui me kohe ei tegutse, upume me lõpuks oma tekstiilijäätmetesse.

Seepärast oleme teinud koostööd keskkonnaministeeriumiga ja Euroopa Komisjoni esindajaga Eestis. On aeg rääkida tekstiilitööstuse põhjustatud jäätmetest, mida saame teha meie ja mida saate teha teie. Töötades kohalikul tasandil, on meie missiooniks muuta ja parandada eestlaste tekstiilitarbimise harjumusi. 

2018. aastal võttis Euroopa Liidu heaks ringlusmajanduse paketi, millega tagatakse, et kõik liikmesriigid hakkavad 2025. aastaks tekstiilijäätmeid teistest jäätmetest eraldi koguma. Kuid mis saab nende mägedest? See ongi meie missioon, mida me tahame lahendada - me tahame panna need tekstiilijäätmed uuesti ringlusse.

VIDEO Reet Aus: Eetilisus ja jätkusuutlikkus ettevõtluses

Mõningaid fakte

• Maailmas tarbitakse praegu 400% rohkem riideid kui 20 aastat tagasi. 
• 73% turule lastud riietest jõuab prügilasse või need põletatakse, vaid 25-27% kõrvaldatud riietest lastakse tagasi ringlusse.
• Euroopa Liidus kogutakse 25% riietest ja ainult 1% võetakse ringlusse uuteks riieteks. 
• Eestlased tarbivad aastas 15 000 tonni uusi riideid ja kodutekstiile. Sellest 4763 tonni kõrvaldatakse ja kogutakse kokku ning 2408 tonni satub prügilatesse. 
• Eestis kogutakse 68% kõrvaldatud riietest olmejäätmetena.
• Eesti neljaliikmeline pere hävitab aastas keskmiselt 280 rõivaeset.
• 2018. aastal koguti ühe inimese kohta kokku 3,7 kg tekstiilijäätmeid, mis teeb meid Baltimaade suurimaks tekstiilide hävitajateks. 
• 2018. aastal tarbisid eestlased ühe inimese kohta 2,4 kg kasutatud tekstiili.

Mida saad sina teha

• Vali aeglane mood
• Erinevalt kiirmoest on aeglase moe rõivad kvaliteetsed ja mõeldud kestma. Filosoofia toetab usaldusväärseid tarneahelaid, väikesemahulist tootmist, kohalike materjalide kasutamist ja ajatuid rõivaid.
  
• Taaskasuta
• Selle asemel, et lasta kantavatel riietel lihtsalt kapis seista, kanna neid võimalikult palju, kuna selleks nad ongi mõeldud. 
  
• Paranda
• Enne katkise riideeseme äraviskamist proovige see esmalt parandada. Väikseid auke on lihtne parandada ja märkamatuks teha!
  
• Taaskasuta 
• Kui viite oma tekstiilid taaskasutamiseks, tähendab see seda, et kangast pärit niidid tehakse lõngaks ja kootakse uuteks toodeteks. Meie kudumid on valmistatud ümbertöödeldud teksapükstest. 
  
• Upcycle
• Upcycling on viis, et anda oma tekstiilidele rohkem väärtust, kui neil varem oli. Seda saab teha kas tarbimiseelsetest või tarbimisjärgsest jääkmaterialidest või nende mõlema kombineerimisel. Seda võib teha kohalikul tasandil, näiteks vanadest t-särkidest uued tehes, või tööstuslikult, nii nagu meie oma Up-Shirt'e tehastes tarbimiseelsetest jääkmaterjalidest teeme. 
  
• Rõivaste rentimine eriliste sündmuste jaoks
  
• Kui oled uut kleiti pulmas või mõnel uhkel üritusel juba korra kandnud, on kiusatus seda enam mitte selga panna. Või siis jääb see sinu kappi seisma kuni tuleb mõni teine pidu, kuid selleks ajaks juba tekkinud tahtmine osta uus. Siiski on olemas ka jätkusuutlikum viis - oma kleidi või riietuse rentida. 
  

Reet Aus "Tekstiil ringlusesse!" projektid

Arvamusfestival 2020

Kogunesime Augustis Arvamusfestivali ajal Paides, kus koos Uuskasutuskeskusega püstitasime tekstiilide taaskasutamise jaama. Külastajatel oli võimalus tuua oma vanad rõivad, olgu need siis pisut katkised, plekilised või lihtsalt uuendamist vajavad, et anda neile uus elu. Üheskoos parandasime teksapükstes olevad augud, lisasime t-särkidele värvilisi lappe, taaskasutasime Uuskasutuskeskusele annetatud riideid ja õppisime, kuidas tekstiile õigesti sorteerida.

Projekt Upycling

Selleks, et hoida materjalid võimalikult kaua tarbimis- ja tootmisringluses, tegime koostööd Euroopa Komisjoni esindaja Eestis, Keskkonnaministeeriumiga, Uuskasutuskeskusega, Hoolekandeteenused AS-ga, Hea Hoogi Sihtasutusega ja Vanglate osakonnaga, et julgustada inimesi rohkem riideid ise taas ringlusse võtma. Tahtsime näidata, et teksapükse, mille tootmine on väga suure keskkonnamõjuga, saab tegelikult taaskasutada millekski hoopis muuks. Kavandasime kokku kuus kodutekstiilitoodet, mis olid valmistatud Uuskasutuskeskusele annetatud teksadest ja kodutekstiilidest.

Uusi tooteid valmistatakse üle Eesti: Tallinna vangla naiskinnipeetavad teevad vilti ja sihtasutus Hea Hoog toodab Tallinna, Rakvere, Rapla, Uuemõisa ja Võisiku keskustes põllesid, ahjuvaipu, tekstiilkotte, dekoratiivseid patju ja väikevaipu. See projekt on oluline nii taaskasutamise ja jätkusuutlikkuse kui ka sotsiaalse aspekti poolest, mis seisneb hääle andmises neile, kes meie ühiskonnas sageli kuulmata ja unustatud on. 

Seda projekti esitleti käesoleva aasta 15. Tallinna Disainifestivali raames ning lõpptoodanguga sisustatakse uued AS Hoolekandeteenused kodud, mis avatakse sel aastal.