Reet Aus X Zalando
Kaks aastat tagasi alustas Eestis kauplemist Zalando, Euroopa juhtiv moe- ja elustiili veebiplatvorm, mis loodi 2008. aastal Berliinis. Virtuaalses ostukeskkonnas on esindatud ligi 1400 kaubamärki, sealhulgas näiteks Lindex ja Topshop, aga ka Marimekko ja Vivienne Westwood. Reet Ausi disain on nüüd saadaval üheteistkümnel Zalando turul.
Istusime Reedaga maha, et rääkida Zalandost ning Euroopa turgudele laienemisest.
Reet, kui ma mõtlen Zalandole, siis kujutan ma ette otsatuid ladusid, kust saadetakse iga päev teele tuhandeid (kui mitte kümneid tuhandeid) kilesse mässitud pakke. Pakke, mis sisaldavad riideid, millest märkimisväärne osa pole ostetud mitte vajadusest, vaid „lihtsalt, noh, niisama, oli tuju, tahtsin midagi osta“. Kuidas REET AUSi jätkusuutlikud ideaalid ja Zalando – kiire ja mugav ostlemisplatvorm – olemuslikult kokku sobivad? Või kas ikka sobivad?
REET: Me oleme üks vähestest industrial upcycling brände Zalandos, kõik meie tooted on valmistatud rõivatööstuse kangajääkidest. Aga see küsimus läheb sinnasamasse auku, kui etteheited, mis küsivad, miks me teeme koostööd tehastega Bangladeshis. Küsitakse ja selle küsimusega antakse märku, et kui me samuti Bangladeshis toodame nagu kõik teised, pole me ju grammigi paremad. Asjasse süvenemata võibki selline mulje jääda. Aga põhjus on selles, et Telliskivi stuudios oma T-särke kokku õmmeldes, ei suudaks me iial avaldada mõju globaalsetele tootmisahelatele.
Jah, me võiksime siin stuudios kunsti teha, valmistada kostüüme mõnele lavastusele või riideid tõeliselt keskkonnateadlikule nišitarbijale, aga ükski neist ei aita meil lahendada maailma moe- ja tekstiilitööstuses lokkavaid probleeme.
Upmade-süsteem, mille hea näide on ka meie kollektsioon, põhineb paljudel teadusuuringutel ja neist uuringuist nähtub, et kõige kasulikum on minna sinna, kus probleem on kõige suurem. See tähendab: minnagi suurtootjate või siinkohal suurte müügiplatvormide juurde ja aidata neil probleemi märgata ja nendega koos ka lahendusi otsida.
Aidata just nendes suurtehastes juurutada kangajääkide taaskasutamist, ringlust. Kui me vaatame protsente, siis 20-40% materjalidest jääb jäätmetena tehastesse. Suurtele brändidele on probleemi teadvustada kohutavalt keeruline, aga tootjatele – neile samadele tehastele Bangladeshis või Poolas või Türgis – on see igapäevane probleem. Nemad saadavad tooted välja, aga jäätmed jäävad sinna ja kuhjuvad. Miljonites tonnides tekstiili jääb vedelema ja tihti lõppeb selle teekond looduses – mõne jõe põhjas või riisipõllul või siis pannakse see toksiline jääde põlema.
Kõige keerulisemaks Upmade’i juurutamisel on saanud just suurte kaubamärkide kaasamine. Upmade ei eelda mingeid lisainvesteeringuid. Küsimus on disainmõtlemises. Tuleb kaardistada ära oma ülejäägid ja reaalne järgmine samm on see, et on võimalik toota rohkem. Probleem on mõttemalli muutmises, mitte rahas.
Ja see, miks me liitusime Zalandoga, ongi see, et näidata, et Upmade-süsteemi on võimalik rakendada tootmises, et see on eskaleeritav ja seda on võimalik teha tööstuslikult. Me oleme Zalandos kõrvuti brändidega, kelle ülejääkidest meie oma tooteid valmistame. Ja just see positsioon – nende kõrval olemine – annab meile võimaluse neile näidata, et see on mitte üksnes võimalik, vaid ka kasulik nii ettevõtjale kui keskkonnale.
Mida müük Zalandos teie jaoks muudab? Mis on suurimad väljakutsed?
REET: Kindlasti paneb see meid proovile koguste mõttes,ent ka seal on tehased, kellega me koostööd teeme,meile kinnitanud, et nad ootavad kannatamatult, et meie tellimused kasvaksid piisavalt suureks, et meie upcycling tootmise saaks viia üle suurtele liinidele.
Neil ei ole jääkidest puudust, nii et meil on peaaegu lõputult kasvuruumi. Kui peaks juhtuma, et ühe tootja juures tuleb piir ette, on meil listis veel rohkem kui kümme tehast, kes võiks saada Upmade sertifikaadi. Me pole nende poole seni pöördunud nimelt seetõttu, et turg on liiga väike.
REET AUSi loos on oluline ka see, et te ei lähe kaasa massiliste hooajaliste allahindlustega. Kas see printsiip jääb ka Zalandos püsima? Kas tekib olukord, kus inimene näiteks Calvin Kleini tooteid saab Mustal reedel 50% soodsamalt, aga REET AUSi omi mitte?
REET: Meie tooted ei ole hooajalised ning see tähendab ka Zalando kanalis seda, et meie toodetel ei ole automaatseid hooajalisi allahindlusi.
Me oleme ikkagi aeglase moe bränd ja meie põhimõte on see, et kui me oleme mingi toote välja töötanud, siis me müüme seda seni, kuni on võimalik. Tihti juhtub näiteks T-särkidega see, et mingit kindlat värvikombinatsiooni ongi väga limiteeritud koguses, sest sellist materjali jääkide hulgas, millest toode on valmistatud, lihtsalt rohkem ei ole.
Kui keeruline oli Zalandosse pääsemine? Kas teid võeti avasüli vastu või nõudis see mingit erilist enesetõestamist?
REET: See on olnud hämmastav, hämmastav ragistamine väikeettevõtte jaoks. Me oleme üks esimestest upcycling brändidest seal, kellel on jätkusuutlikkus ka nii tugevasti kontseptsiooni sisse kirjutatud. Samuti esimene Eesti bränd selles tohutus kaubamärkide universumis. Kogu selle Saksa bürokraatiaga on väga palju tööd olnud.
Paljud küsivad, kas me tõesti arvame, et meie klient on seal, aga oluline on see, et selles keskkonnas võib ka inimene, kes meist ehk midagi ei tea, kokku sattuda mitte üksnes meie riietega, vaid ka meie arusaamisega rõivatööstuse tulevikust. See tähendab, et me tõstame ka klientide teadlikkust. Imbume vaikselt inimeste teadvusesse.
REET AUSi upcycled kollektsioon on nüüd saadaval ka Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Poola, Hispaania ja Rootsi Zalandos. See tähendab, et lisaks sulle, kes sa seda postitust loed ja oled kursis nii Reeda disaini kui filosoofiaga, võib jätkusuutliku moega nüüd kohtuda ka inimene, kes Telliskivist suure kaarega mööda jalutab. Juhusel on tohutu jõud, aga ainult siis, kui luua võimalused, kus inimene ja juhus võiksid kohtuda.
